Siem Reap
Kampong Pluck- ujuv kyla ujuvates metsades
27.10.2007 - 27.10.2007
32 °C
Vaata
Cambodia, 2007
kasutaja valdek2 reisikaartil.
Valdek siin
Terv. Ikka maailmaime juures. Nagu eile valja toodud Petsi ollede ja templite vordluses oeldud, ei ole me niii kultuurihuvilised (need tiimi asendusliikmed on veel saabumata), et olles nainud Angkor Wat'ti, on maailma jaanud arvatavasti ysna vahe templeid, mis ahhetama panevad. Seega oli tana end raske motiveerida, jalutades Roulous grupi templeid mooda ja tunda end tyhisena. Aga Angkoris seda tunneb.
Pets siin
otsustasime templitega mitte ule pingutada. edasine nende vaatamine oleks eeldanud juba sugavaid ajaloolisi ja arheoloogilisi ning usulisi teadmisi. mitte ule pingutada tahendab et hommikul paar tykki ja siis jarvele.
1000 aastaste templite kohta teatas valdek, et "huvitav mis siin kivihunnikutes vaadata on?
teise ei tostnud mina juba jalgagi. laksin ujuma. ei saa ju lihtsalt olla, kui tegu on templit umritseva selgelt puhta jarvega. ainult randa ei olnud.
laksin siis omal kombel, muistiseid jalge alla pannes, et mudasse mitte vajuda. arautlemata age oli ujuda, kui umberringi on pea antiiksed kaldakindlustused veepiiril. arvan, et see vaatepunkt templitele oli sobiv. lobistasin paris pikalt. budistlik muusika tekitas sellise tunde, et kohe tuleb jaatiseauto.
mingi hetk tekkis valdek fotokaga. tema oli luuranud , et akki saab munga pildile kui see asiselt kumbleb. minu nagemine kaotas tal viimasegi lootuse midagigi erakordsemat naha.
liisu templielamus tipnes jalle tydrukutirtsude kollektsioneerimisega.
ikka on huvitav, et kuidas selles palavuses loppude lopuks ujuma paaseb. koikvoimalikud loigud milles kambodia people ise puhvlina mulistas on meil kvalifitseeritavad kui porilombid.
jarv tundus ainuke voimalus. sinnasoit mooda suvilarajooni, mis tegelikult ei erine meie taolistest. ainult majad on postide otsas ja vagagi tihedalt. joe kallas millel nad asusid oli selgelt ja kindlalt ara jagatud. mida kaugemale teest ja lahemale jarvele seda viletsam tee ja seda lehema (sonast leht) katusega suvilaonn.
orgunnisime ennast mingi paadi peale ja ausalt oelda mina ei nainud mingit jarve kuskil. ainult vosa ja vesi selle vahel.
soitsime siis mooda seda vosa ja praktiliselt igas poosas askeldas kambodia people. kalastamine ja jahtimine. jahtisid nad "mau"-d. pidi olema mingi vesiroti taoline asi.
loomulikult elati seal vee kohal. paar kaigast pusti , sellel porand ja seinad katus, kogu elamine. olid ka telekad.
keset vesivosa seisis uhkes uksinduses mingi betoonjalgadel suht maja valimusega ehitis. ohtul nagime et see oli kohalik peokoht. lihtsalt rahvas aerutab voi poristab kohale ja disko missugune. maja enda juurest ei paistnud samas mitte uhtegi elanikku. seega selline kokkuleppeline koht vist, et mehed siis hakkame pidu pidama. hea larmata, ei sega kellegi und.
umbes tunni jooksul joudsime siis ujuva kulani.ca 6 meetrises vees seisid jalgadel sajad majad. osad betoonist. enamuses pilliroog ja palmilehed. plekkkatused hakkavad ka juba taskukohaseks saama. samas rikuvad kogu kula valimuse.
keset kula oli kuhjatud saar, sellel muidugi tempel.
munk millegi parast tanas, et me tulime.
vaatasime uhes hutis kuidas vee kohal tehakse loket ja suitsutatakse kala. see, et ma ka suitsukala tahtsin pani memme nii ehmatama, et unustas isegi raha kusida. neil on selline arusaam, et valged nende soogile eriti silma ei viska. mul aga tosi taga, sest varsti kell 12 saamas ja olletadi soitis minu jarel paadiga umber templi ning hoidis olut jaakastis.
ma olevat ainuke, kes meist kella jargi elab. muidugi on mul kella vastu huvi ainult 12-ni, sest enne ei ole ikka sunnis olut juua. eriti kui veel arvestada, et isegi siis on eestis alles 7 hommikul.
kulas avastasime, et ujuma ehk siiski saab minna, sest nad kasutavad wc taolisi kaste, mis eeldatavasti kuhugi, mitte meie ujumiskohta, valja puristatakse.
seega vesi peaks puhas olema.
ja isegi sellest kulast tuli veel edasi soita, et jouda siis jarveni meie moistes.
aga jarv oli see juba niigi. koik need poosad olid tegelikult kuni 10 meetrit pikad puud ja sel aastaajal lihtsalt veidi vee sees. ainult tipud v'ljas nagu poosad. siis muidugi lisaks veel ujuvaid poosaid ja kokku oligi selline pilt nagu meie uleujutatud heinamaa.
ja korge katusega paat on muiduygi parim vette hypeteks. kohalikud viskasid katuselt saltot ja kiitsid, et nad on ainult uhe korra omas elus sellisesse kohta ujuma saanud. jumalappi. oma viga.
hakkas ka vihma sadama. vihm muidugi on ikka nali. see on nii soe ja suutu veevalamine, et keegi ei vaevu eriliselt varjugi minna. las ladiseb.
soime sellel ajal kula restoranis. ette kanti koik ujuva kula kulinaarsed saavutused. kogu kula etendas mingit lumesojataolist etendust. suured rahvamassid soitsid erinevate paatidega. naersid lougasid ja loopisid teineteist vett tais kilekottidega. kui just veest valja tostetav mootori tiivik oma mega veesambaga ei suutnud naaberpaadis kaost tekitada.
vaga tore. ise nad nimetasid seda munkade paastu vmt loppemise paevaks.
siiani uks toredamaid elamusi. kultuursete panuste korval
ohtul laksime massaazi.
jalamassaaz on neil jumalik.
lihtsalt moeldes, et mida nad siis ikka suudavad jalaga teha tekivad suisa naljakad motted. aga toepoolest. nad on valmis tegema jalalaba massaazi terve tunni!
selle tulemusena olid jalad puhanud, paistetus kadunud, ise varske ja, mis liisu eriti roomsaks tegi, ka kreemitatud nagu puhakul.
mega.
Kirjutas valdek2 19:52 Sildid Cambodia Tagged travelling_with_pets Kommentaarid (0)