Valdek siin
Terv, me nyyd jungliretkelt tagasi. Pestud, kustud, kammitud.
Laubal, 3.11 alustasime ennelounat 3 paevast dzunglimatka kylast kylla motodel. Enne kaisime labi turult, et osta tekid, sest Sro, motopoiss, kes suutis meid ara raakida, saamaks giid-tolgi staatust (teda laks toesti vaja, sest KMB kaugemates ja turistivabades piirkondades on engleeset valdavaid suht vahe), arvas, et inimesed kylades on nii vaesed, et ei oma liigseid tekke. Juurik arvas, et talle pole tekki vaja, tal on ainukesena magamiskott kaasas.

Ilm oli monusalt jahe, vast 28 kraadi, pilves. Oo otsa oli vihma sadanud, kuid Sro arvas, et saame poristel, libedatel teedel hakkama- ta pole veel nainud yhtegi kahvanagu, kes nii hasti motosid kiilassavi(kiilasjaal) valitseksid. Poolest paevast hakkas vihma juurde tulema, kui tee on juba pahkluuni vedel muda, ega siis enam libedamaks minna saa.

Liisu pani suht kohe kylje maha. Pepu ja kints said seksikalt poripaevituseliseks. Aitasime kombekalt puhastada.
Metsa vahel votsime yhe noore naise 2 lapsega otsa peale, viisime kodukylla ja et elasid seal, kuhu ka ise plaaanisime ohtaks jouda, saime kaubale, votavad meid oma hurtsikusse ulualla.
Ostsime oma perele kylapoest hulga syya ja lastele hunniku komme kingituseks.

Ja yllatusyllatus, sama kyla kloostris oli ohtul suuuuur pidu ymbruskonna kylade rahvale, ettevalmistused olid pohjalikud, kloostrit ja pyhakoda kyyriti ja kaunistati, meeletud kilovatid helivoimsust installiti yles, juhtmevabad mikrid jne. Parast pidi tants tulema.
Kylarahvas oli kirikuvatid selga ajanud, soogi- ja joogikarud veeretati kohale, lapsi vajus kohale igas kaliibris mustmiljon. Ja meie olime munkade yhendkoori ja palvuse jarel kolmas paeva nael.

Liisul on emalik anne koik lapsed enda ymber meelitada ja meid, mehi, sellega kommionu staatusest vabastada.

Kui parast palvust algas rahvatantsupidu, rabati Liisu kohe kampa. Hakkama sai. Juurik ja Peetja demonstreerisid suureparaselt "vene karu" tantsusamme. Ja mina olen iseendast endiselt arvamusel, et eesti mees on tantsulovi.

Muidugi kaib yhe korraliku kylasimmni juurde ka afterparty, mis moodus rohke "palmikohinaga"(loe riisiviin) ja hommikuse peavaluga.
Juurik muuseas, kylmas oma"magamiskotis" oosel peaaegu kringliks, varises igal juhul hommikul, sooja oli ka koigest mingi 22 kraadi, oo labi ladistas jalle vihma. Siin Ratanakiri magede kandis naib vihmahooaeg veel kestvat. Teed on ikka nii tatised, kui olla saab. Klassikalised kambodza teed, punane vedel savi. Aa, muuseas see, mida Juurik enda magamiskotiks nimetas, oli tglt magamiskoti siselina. Kotikujuline toesti.
Teisel matkapaeval Porutasime Voen Sai'sse. Rentisime 2 paati ja seilasime vist mingi 10-kond km Mekongi mooda ylesvoolu, yhe kohaliku magihoimu toeliselt erilist surnuaeda vaatama.

Avaldas muljet kyll, uued ja vanad hauad, suured ja vaikesed puuslikud (hauamonumendid) keset paksu dzunglit. Voimas ja salaparane.

Siis panime paatidega veel hiina- ja laose kyladesse.

Selge vahe, hiina kylad ON puhtamad ja heakorrastatumad, laose ja kambodza kylades vaatab peaaegu igal pool vastu vaesus, mustus ja praht.

Siin lisaks, et taiesti arusaamatu, kuidas on sellises tolmus ja poris vomalik, et koolilastel on ALATI seljas puhas LUMIVALGED pluusid!?

Ohtupoole soitsime edasi paarkymmend km, uude kylla. Oomaja saime meie giidipoisi, Sro, tuttava endise dzunglijahimehe juures. Pimeduse saabudes, laks kella 6 ajal ohtusook yle jalle sujuvalt yle "palmikohina" peoks. Kohalik riisiviin, "sra", mis on igal pool erineva kanguse ja maitsega, pidi kohalku asjatundja sonul olema niivord vinge kemikaal, et 1 liiter jagub neljale mehele kooma langemiseks. Jaame Petsiga koos siiski eriarvamuse juurde. Aga naib, et soltuvust tekitab kyll, saadanas.
Kolmandal junglematka paeval laksime kohaliku jahimehe juhtimisel jalgsi junglimatkale.

Yle magede ja orgude pidi olema sigalahe ujumiskoht ja koseke keset vihmametsa. Muuseas jungel on siin ikka NIII tihe, ja labimatu, et ilma teejuhita jaab valge inimene sinna loomasoodaks, igavesse looduse ringkaiku.
Rajad mida mooda meid veeti, olid kohati ikka absoluutselt mitte margatavad, pisike valejalgne jahimees aga teadis tapselt, vaid neile teada markide jargi oiges suunas liikuda.

Jungel ON ilus, voimas, salaparane, paks ja tihe alusmets on kohati nii tihe, et sealt on sona otseses mottes tunnel labi raiutud. Voimsad meeletult jamedad ja pikad puud kaitsevad sind korvetava paikese eest peade kohal paksu lehe- ja oksamyyriga. Linnnud, linnud ja veel linnud. Ning muidugi sipelgad, nendega on maapind kaetud, kauaks yhte kohta seisma ei saa jaada, tulevad kohe sind maitsma. Ja kurat, nyyd tean ka, kui valus on termiidi hammustus.
Teejuht naitas lisaks igasugu huvitavaid asju metsast, milliseid lehti syya kolbab, millest korvi punuda, kuidas bambusevarrest lihtsat, kuid vagevat vilet teha. Leidis suure, suure ambliku. Parast fotosessiooni litsus pisike junglikytt ambliku pea laiaks ja viskas lihakeha selja taha korvi. Ju taienduseks pere toidulauale.
Lubatud paradiis keset junglit, ujumiskoht, saabus 3h kiire matka parast. Sigalahe koht, Junglioja on kaljuastangutel moodustanud suht sygavaid ja suuri pesukausse ja joakesi. MONUS.

Vesi kuradi kylm ainult, mingi 22 kraadi vast. Aga labipaistev, erinevalt teistest KMB veekogudest. Aga jogede kehva piimakohvi varv pole meid siiani takistanud ujumas kaia seal, kus teised kahvanaod oudusest kaameks tombavad. Kohalikud kaivad ju, asi see siis ikka pole. Ja loodetavasti aktiveeruvad need pisikud ja soobikud moningase viitega, siis, kui tallinna haiglad juba lahedal.
Muuseas, kohalike elu ja tegemisi juhib mote - Buddha will save you. Sobib.
Tagasi kylas, tsiklitele ja enne ohtut veel yht kauget magihoimu kyla vaatama.

Muljetavaldav,kahju vaid, et nad end pildistada ei lubanud. Kardavad, et hing laheb kehast pildi sisse. Moni sai lausa kurjaks.

Tagasiteel Banlungi sai ka Pets tsikliga kylje maha. Kohati polnud tee veel ara kuivanud. Yritasime jalgi peita ja sitast saia teha, sest katkine lenksukate ja armatuurlaud ennustasid kopsakat valuraha rendifirmale. Ja see oli 4$ ....!!!!!!
Aga rattad olid ka ikka saastad nii kaugele ja rasketel teedel soitmiseks.
Muuseas, tsiklit rentides, kui votate kaasa kohaliku giidi, siis arge noustuge hinnalisaga bensiini eest. oelge, et kytust ostate nii palju kui vaja ja maksate ainult ise.
Tagsi linnas votsime uue guesthausi, sest eelmises, LP poolt enim soovitatud Ratanak'is, polnud Liisu enam nous jagama tuba, peldikut ja voodit vaikese porssa suuruste tarakanidega.Koht ka suht vaba hubasusest, meenutas endisaegset Balti jaama.
Votsime Tribal gesthausi, aarelinnas. nagu oo ja paev. Ilusam nii seeesst kui valjast, hubane, puhas tolmust.
Ja tervelt 1 $ kallim. 6$ tuba, siis 3$ per karss, eelmise 2,5$ asemel. Kallis raisk kyll, aga Liisu soov on meile seaduseks.
Kui Liisu nagi uut elamist, koiki neid featuure, mis teda vaid ootavad ja millest ta juba 5 paeva on ilma olnud, nais meie elukogenud meestesilmadele, et tydruk saavutas ilmse orgasmieelse seisundi.

Parast dushi all kaimist omandas Liisu toelise puhta naise lohna. VOIMAS!
4-nda paeva ohtu Banlungis moodus monusas ja populaarses (ka kohalike seas) restoranis koos meie giidi ja "palmikohinaga". Lopuohtu niioelda. Oo ja hommik olid veidi valulikud.
Tana ohtul arvatavasti soidame siit minema. Kuna kohalikud kinnitavad, et ponevad ja aimult kuival perioodil kasutatavad otseteed nii lounasse, Mondulkirisse ja ka laande Stung Trengi on veel labimatud, ka jeebid upuksid porisse ning kitsas ajalimiit ei luba lootma jaada veoautode haaletamisele, laheme tagasi tuldud Kolgata teed.
Voib olla enne otsa lounarannikule keeramist laheme Stung Trengist veel paadimatkale mooda Mekongi pohjasuunas,
Laose piirini. Jogi pidi sellel loigul sigailus olema.

Pilte pole paergast aega panna, kiire on. Ujuma, KMB ainukesse sinise veega jarve. Hiljem siis.
Elame, naeme. Seniks nagudeni.