Sihanoukville - Krong Koh Kong - Koh Chang (Taimaa)

Juurik siin:
Viimase ohtu Sihanoukvilles veetsime rannalokaalis Coco koos eestlastega. Tore ohtu oli.
Nagu ikka, venis ohtu pikemaks kui plaanitud. Seekord oli pohjuseks see, et kui votsime arve ja igayks pani enda osa, jai raha tohutult yle. Seega pidime andma korraliku tipi ja votma koik veel yhe ringi.

Koha pidajad oli nii roomsad hea tipi yle, et toid lauda tasuta friikartulid. Kuna Valdek ja Liisu trimpasid kogu ohtu Mekong bucketeid (plastamber, kuhu pannakse siise Mekong viskid ja kohalikku Red Bulli ja jaad, va eestlastele, kes ytlesid, et neile meeldib Mekong rohkem kui jaa), meenus neile, et Kambodzas pidi olema vaga ebaviisakas midagi jargi jatta. Kuna ka tasuta friikate soomine midagi korvale joomata on ebaviisakas, tuli veel yhed oomutsid votta.Mina ei saa nendest oma reisikaaslastest alati tapselt aru, sest aratus pandi hommikul 6.30ks, et turule shoppama jouda. Onneks ei olnud turulkaik asjatu, koik tulid tagasi tuliuute iPodi kohalike koopiatega.

Aga Rene, Peter ja Matu - tnx teile voorustamise eeest ja soovime koik teile edu Sihanoukvilles. Me koik kadestame teie julgust selline suur muutus oma elus ette votta. Take care!

Liisu blogib:
Tana on siis katte joudnud see paev, kus enam edasi minna ei saa/joua ja tuleb suund votta Bangkoki poole. Enne bussi peale hyppamist suutsime Valdekuga tuk-tuki mehele augu pahe raakida, et meid turult labi viskaks ning andsime omapoolse ylla panuse piraatkaubanduse levikule.
Bussireisi kohta piirilinna Krong Koh Kongi olime eelnevalt kuulnud, et teele jaavat 4 jogede yletust praamiga, mis ehk voib natuke aega votta. Mis need praamisoidud siis ikka ara ei ole. Paeva kokkuvotteks selgus, et sillaehitus tootab taistuuridel - esimene ja viimane sild olid juuuba peaaegu valmiski, aga sellest hoolimata sunniti meid kotid seljas neid jala yletama. Kahel keskmisel joel polnud veel silla haisugi ja pidime kottidega praamile ronima, mis siis Kambodias kujutab endast kahest-kolmest kokkuklopsitud kalapaadist parve.
Tegusa bussivahetuse kaigus onnestus mul paari kohaliku kaasreisijaga jutule saada - oigemini onnestus neil taiesti tervet huvi tunda minu saarejooksu ja rahakoti sisu vastu. Aga tegemist oli taitsa muhedate vanadega, kes olid parasjagu oma vaikeste Nokia kohvritega tegemas puhkusereisi mooda riiki. Paeva taksiks kujunes siis 4 bussi ja 2 parve ning ainult 6 tunniga joudsimegi piirilinna.
Krong Koh Kong yllatas meid taaskord oma kenade aktiivsete myygimeestega "moto, moto". Oomaja leitud, tegime kohe motomeestega diili ja kaks neist loobusidki vaikse raha eest oma rollaatoritest meie kasuks.
Petsil onnestus hotelliomaniku kaest peale poole tunnist sygavat arutelu ning kaartide joonistamist valja peilida kohaliku ranna umbkaudne asukoht. Ranna me leidsime koos paari vaikse palmilehtedest katusega hytikesega. Lahke ning sobralik pererahvas kutsus meid kohe istuma, CD-karbile kirjutatud menyyst ledisme ohtusoogiks krabisi, mis maitsesid kui paris. Kena lopp meie kuuajalisele tripile labi Kambodia.
Siit juba edasi Taisse.

Pets jutul:
Viimasel omikul Koh Kongis tegime pisirumaluse ja uritasime kohalikul turul vaart kaupa hankida. jarjekordses maailmalopulinnas on turg loomulikult sama, mis sealsamases. ajaraisk, kui mitte tahta kohalikke poola stiilis kaltse. hankisime motomehe, kes pidi tunnistama, et ka ule kahe korra madalam hind on vaga hea ja 2 usd eest saab piirile kyll. enne seda nagime veel videotelefonist kohalikud vaterfallid ara. meile, kes on suure ja pyha mekongi joa all ujunud, jai ainult buddhat tanada, et need nired vaatamata jaid. rand oli ikka parim valik.
piirile joudsime kahku. kambodja poolt oli nagu tailastele joudemmiks ehitatud hunnik viietarniseid hotelle. sellega arenev riik ka lopetas oma hiilge. tegelikult jaid kolama viimase sigaretimuuja viimane pakkumine passiluugi korval, et kui me ikka sobrale ka bloki 'smoking kills you immiditly' sigarette ostame siis oleme sobrad igavesti ja hindki voib olla madalam kui muru. ok. las sobrad elavad.

tai oli nagu muu maailm. kohe ilmusid siledad asfaltteed, autod ja majad.
tykk aega ei raakinud keegi midagi. kellele seda euroopat ikka vaja. tundus, et reis labi. aga natukese aja parast tulid ka meil varvid ette. meie cab taksos istus keegi poisstydruk ja tema soo selgitamine ning autost soidult jalakaijate sekka kadunud reisisaatja tegid tuju lobusamaks. ei ole ikka korralikkusest a'gav euroopa.
praam soitis meie ja veel paari valge ning hulga taipiipelsiga Koh Chang saarele. aeglaselt aga kindlalt. hinnad muutusid jarjest o'udsamaks. pisitranspordid ja paar olut tegid rahakotti kraatreid.

saarele joudes otsustasime rollerid laenutada. on ju igati moistlik vo'tta kaks rollerit ning neljakesi koos megapakkidega kuhugi randa kobida. siis hakkas pihta. no kes sai selle peale tulla, et siin on teed nagu ma'gironija unistus. 45 kraadi ulesmage ja sama alla vottis koos kottide virna ja kahe reisijaga rolludest viimast. mitte aga p'aris. valdek lisas omast varrukast uue triki ja kasutas allasoidul ainult esipidurit. seda siis hilisemas arusaamises ja analyysis.
asi ise aga nagi valja selline, et inimesed jaid kohkunult jalgima valdeku ja juuriku tandemi yliuljast laskumist suureneva kiirusega suureneva languse suunas. mina ei voi kommenteerida kuidas see asi loppes muidu kui, et tegelikult olid valdeku varvaste vigastused suhteliselt talutavad ja rollu ulekuumenenud esipiduriketta vihmavarju kuju sai juba paari tunniga joonde.
seniks otsisime Liisuga oobimist ja onneks jatkus kannatust sellest eurohotellindusest labi murda ja jouda randa. bungalosse. jube odavalt, kui 10 usd na'kku ikka on odav peale kambodja hindu (1,5 - 3$ nakku).
need teed ja rollerid kahe inimesega ja'id meie suurimaks elamuseks ka teisel paeval. pole just sage juhus, kus tee peal ripuvad keskimsest hirmunumate nagudega turistid ja elu eest voideldes koos rolleriga makke ules voi ka alla tammuvad.
meil teisel paeval enam vaga suuri raskusi ei olnud. tegelikult ei oska ka oelda, et milleks need meie rollud parast sellist koormamist enam kolbavad. ok. pole meie mure.

saare parim leid on nn kalurite kula saare lounatipus. vee kohal nagu paris. siin tellisime koik endale tai massaazi. selline pisiloogastus pani pea nii palju too''le, et bankokki tormamine ei tundunud sugugi oige mote olevat. otsustasime votta sukeldumisteenuse ja sygavale vee alla minna. mis on uks sukeldumine peale rollerite tehniliste voimete proovilepanekut. ei, tegelikult vastupidi. mille nimel siis uldse pingutada, kui see asi jaab ujuvas kulas ja ideaalsetes tingimustes tegemata.
liisu suutis ka siin kulas oma rahvalembust naidata. kleidi ostmine ehk uhe ostmine ja ühest igaveseks loobumine toi suuremat elevust ühte vastavasse kauplusesse ja ega meilgi igav olnud. valdek kasutas oma tavalist kauplemistrikki ja liisu sai hinnalise hilbu.

No ja siis meie viimane paev paradiisis. scuubi scuubi doo.
Instruktaaz ja muu nagu peab. keegi oli kunagi jatnud mulje, et tais kaib asi lihtsalt ja lastakse nagu ule o'la. no way. meil ei ja'a'nud ku'll kordagi muljet, et meid lihtsalt raha eest su'gavikku visatakse. teisalt ja'lle algajate asi. lasime ennast sisse pakkida ja oppisime meile vajaliku ara. edasi arvatavasti panime turisti. pole hullu. meile piisas.
kaks ohupaaki a'hkisime tyhjaks ja poolteist+ tundi sai vee alla oldud. 12 meetrit ka'ib ky'll ja ja'a'b u'legi. snorgeldamisega selgeks na'htud korallidele sai antud korralik lisamo'o'de. kogu grupi ma'lestused on y'lipositiivsed. suur merekilpkonnaonu, mureen ja eriti rumala na'oga kala ning lugematult kalaparvi ja ussid, kurgid, mereliiliad, korallipuud, mille otsas mustad kalad, nagu o'unad, rippusivad jne.
mingeid karpe voi "padiloomi" loopisime ka'est ka'tte ja asetasime omale kohale tagasi. just tagasi asetamine, mida instruktorid tegid hoole ja armastusega, oli u'ks silmahakkavamaid suhtumisi sellesse keskkonda. ei. ka me ei korjanud omi taskuid ta'is igatsugu sodi kapinurgale. ko'ik sai omale kohale tagasi ja meie poolt puutumata on see fantastiline maailm seal endiselt alles. soovitame soojalt vaatamas ka'ia.
kilpkonnaonu aga valdekut ei soidutanud. uju ise na'is ta solvunult minema kihutades u'tlevat. pealegi ei ole keskmise kilpkonna seljas ratsutamine kuigi tervislik. kilbil terav serv ja onu ise u'likiire stardiga. vo'ib na'ppu lo'igata.

nu'u'd aga la'heme lo'puso'o'gile. viimased hetked internetiputkas, mis nagu meil juba tavaks saanuna, on ainult meie pa'rast veel nii hilja lahti. Soogikoha kelner ka'is juba siin putkas tellimusi vastu votmas, sest kokk laskvat jalga jne.

aga mis seal ikka tellida. krabid ja va'hid. nagu tavaliselt. a'kki veinigi...

Valdek:
Minul pole tana ohtusoogi ja ollest ilma jaamise hirmus mahti oma muljeid kribada, niisiis outshoortsisin selle teistele. Ise jouan ainult piltidega tegeleda- siin teile valik viimase 4-5 p pilte.

See viimane pilt, Juuriku autoportree, on visuaalne kokkuvote meie reisist. Nyyd aga pean minema, muidu jaan nalga ja janusse. Ise ei teagi mis teised kirjutasid. Kodus loen.
Loppsona tuleb arvatavasti juba kodus. Homme Bangkokki ja yleomme kodus.

Seniks - "Kjul mui" - "terviseks" (kambodias) ja "Khapun Khap" - "Tanan teid" (tais) Et tahelepanu eest siis!