Sihanoukville
Igas sadamas on moni eestlane
10.11.2007 - 11.11.2007 28 °C
Sauh, Liisu olen
Onneks jagus Phnom Penhis maailmaimesi tapselt yhe paeva jagu, ning hyppasimegi bussile, mis suuna rannikule vottis. Lopuks ometi.
Bussipilet yllatavalt odav, koigest 4 taala eest tasuta aircon ja terve bussitais farange. Soit ise kestis olematu 6 tundi ning arvake ara keda me bussi pealt maha tulles esmaslt kohtasime. Muidugi kohalikke tuk-tuki mehi - my friend, need a tuk-tuk, three dollar, i know a good place... Meie vankumatule soovile majutuda rannas bungalos, leitigi kohe lahendus. Aga nagu selgus, siinse moiste jargi bungalo tahendab palmiokstega kaetud ridaelamut. Aga pole hullu, ilus liivarand on circa 300 m kaugusel, vesi 30 kraadi, mida veel vaja. Ah muidugi, kindlasti laheb yhel valgel farangil rannas lebotades vaja koikvoimalikke kaevorusi, kaelakette, raamatuid, puuvilju ja uudisena ka pedikyyri, manikyyri, depilatsiooni, massaazi ja mida koike veel.
Valdek
Tydrukuid ja pulbreid muidugi ka.
Liisu
Parast esimesi rannaelamusi,
otsustasime bussisoidule vahelduseks koibasi liigutada ning rentisime jalgrattad. Kahjuks olid ainult saadaval laste mudelid, nii et soidu ajal polved vastu korvu tagausid ning tore oli kui makke tousul kaike vahetades, ratta kyljest juppe lendama ei hakanud.
Koigepealt suundusime kohalikke eestlasi otsima, mis ei kujunenudki vaga keeruliseks pahkliks. Ohtu veetsime rannabaaris korvtoolides muljeid vahetades ning edasisi reisiplaane tehes.
Valdek
rannakortsid on kylg kylje korval sadade meetrite ulatuses. suht keeruline on yldisest kakofooniast oma kortsi muusikat püüda ja naabriga karjumata suhelda.
Liisu
Kala tundub siin varskem ja maitsvam ning jooki tellitakse klaasi asemel liitrise plastikambriga (hulgihind). Niipalju siis minu unistatud vihmavarjuga kokteilidest.
Ohtu tippsyndmuseks kujunes kylaskaik khmeeride karaoketanavale. Karaoke tuleb siin igal pool soogi alla ja peale - bussis, taksos, restos jne. Ja rahvas laulab kogu aeg, lausa jartsud, et laulda saaks. Karaoke tanav oli pohimotteliselt terve rivi suuri merekonteinereid, mis seest krepp-paberi ja laikivate narmastega ara ehitud. Sees 4-6 plastmasslauda ning tagaseinas telekas. Aru kyll midagi ei saa nende lauludest, aga laulavad koik hasti ning pildi jargi vaadelduna on tegemist ainult armuhyyete ja lembelyyrikaga.
Vahemalt olu oli kylm ning seni kuni sooki ei telli on koik cool. Parast vaikest karaoket suundusime tagasi randa diskoteeki. Kui ma nyyd oieti maletan, siis olin mina ilmselt ainuke valet verd naisterahvas, kui terve rand ning baar oli pilgeni tais valgeid meesterahvaid ning naerukihistavaid khmeeri tydrukuid. Saime eesti poistelt ka vaikse ylevaate siinsest elust-olust, kuidas toad korda saada, kuidas peetakse kolme valget sponsorit kolmel erineval mandril jne. Eks siis homme selgub, kes meist siia sponsoriks maha jaab, ning kes edasi reisib.
Valdek
Tapsustan, seda tubade koristamise ja sponsori varki.
Vaat, kui mees hommikul tydrukule kokkulepitud hinna maksab, siis lahkub see rahulolevalt. Kui jatab maksmata, siis kyysi nakku ei saa ja tai poksi gurusid kaela ei saadeta. Tydruk lihtsalt hakkab oma uut kodu koristama. Kui kodu korras, aga mees leiab siiski, et ei, polnud ikka oige valik, siis maksab. ja tydruk lahkub rahulolevalt. Koik on onnelikud.
Sponsorlusega on nii, et kui moni, ytleme, et hakkajam ja nupuga tydruk, oskab endale 3 sponsorit soetada nii, et koik kolm temaga rahulolemise margiks ja niioelda vara sailitamise eesmargil igakuiselt piigale sadu dollareid yle kannavad, sii on tydrukul vaid 1 mure. Oluline on, kuidas ajastada sponsorite puhkusereisid siia nii, et need ei kattuks. Ja koik jalle onnelikud. Tydruk soidab Lexusega.
Phnom Penhis on Toyotside ja tuk-tukkide jarel visuaalselt arvukuselt teine auto Lexuse maastur. Loomulikult peab talle kindlasti ka suur-suur Lexuse kiri kylgedel olema. Poobel ju ei tea, mida tahendab pisike L taht iluvorel
Sihanoukville ise on kirev ning vilgas vaike linnake, mis on piki rannikut valja venitatud. Siin leidub nii 5 tarni hotelle ja lukskuurorte yle tonni taalaste sviitidega kui ka palmioksakatusonniga tyhje liivarandu.
Juurik siin.
Tere yle hulga aja. Mitte, et varem poleks midagi oelda olnud, aga teised on olnud lihtsalt kiiremad.
Eile oli tore ohtu kohalike eestlastega (vt http://sekretar.ee/189202art). Pole korraga nii paljude eestlastega harjunud suhtlema, sellest oli hommikul kerge peavalu. Hommikusoogil ei onnestunud enda eestlastega kohtuda, koik olid ilmselt kell 6 juba shoppama lainud. Kui kell 12 joudis koige norgem shoppaja Liisu tagasi, suundusime jalgratastega 5km kaugusel olevasse rahulikku randa (st kus on vahe inimesi ja kaubitsejaid.) Liisu sai esimese tunniga ainult yhe uue kaevoru.
[Enne jargmist loiku vaike selgitgus: meie giid Sroh nimetas Valdeku "old guy'ks". "Where is old guy?" ja "What, old guy sleeps already?" olid tema 2 pohilist kysimust Eestimaa ja selle algasukate kohta. Nyyd on see terminile, kyll veidikene teenimatult, laienenud ka Petsile.]
Tana siis rannas pikutades arutasime, et huvitav millal old guy'd randa jouavad. Kell 15 olid mehed tsiklitega kohal nagu niuhti. Tsiklitega selle parast, et esimene ohtu siin lounas votsime velod. Parast esimese ohtu 5 kilomeetrist ringi jalgrattal (Valdek keeras 2/5 pealt tagasi), ikkagi selgus, et valge mees jalgrattaga ei soida, sest koik kaigud ei pidavat tootama oodatud kvaliteeditasemel. Kui kohalik eestlane Rene poleks kaasas olnud, poleks me ilmselt ara tundnud, et meie omad saabusid. Nimelt olid old guy'd tanu pohjalikule shoppamisele labi teinud totaalse muutumise. Pilt nagi valja nagu 2 noort Tom Cruiset Top Guni filmis. 2 paevitunud vana ronisid maha varskeltostetud Harley Davidsonid'elt (liialdus, tglt rendimopeedid), molemal ees popid uued RayBanid (tosi), uued pyksid (tosi), uued trendi-platud (tosi), varrukateta sargid, lisaks Valdekul moekas kaevoru ja kaelaehe (eelmise shoppamise tulemus). Kui Valdekult kysisin, et old guy, kus tatokas on, vastas ta stoilise rahuga, et "jouab." (Maila, ara siis ara ehmata Tln lennujaamas). Igatahes pidavat varsti jalle ATMile (sularahaautomaat ing.k) kylla minema.
Aga rand ise oli ilus ja ysna inimtyhi. Bamboo saarelt naastes (laheme sinna homme 3 paevaks) plaanime minna sinna randa monda pambushurtsikusse oobima. Kui rannas kaies votta kergelt syya, juua paar fruit shaket, tellida manikyyr ja pedikyyr,
natukene lobiseda, veidikene lugeda ja 5-6 kohalikku kauplejat eemale peletada ongi paev ohtus.
Siin kohal mainin veel ara, et kaubitsejate myygitehnika ei ole alait vaga hea, aga nad on alati kadetakstegevalt jarjekindlad. Igale kysimusele ja vastuargumendile on kiire vastus olemas - kui ytled, et "tommorrow" on vastus "tomorrow never comes" ning paremad esitavad selle Ronan Keatingu rea lauldes. Ka ostmise pooltargumendid on hasti labi moeldud ja mitu korda harjutatud - today is very bad business, no people, you have to buy, no money no honey, jne. Moned julgevad teha ka nalja "i very poor, need money to school. My mother-father also very poor, not go to school, only university". Kui yritad juttu korvale viia, siis see vaga hasti ei onnestu - kysimusele "Where are you from" tuleb vastus, et "from my mother."
Rattaga linna tagasi joudes pidi minema veel korra ujuma ja jaime tugeva vihma katte.
Vaga age kogemus. Nahtavus 25 m, kohalikud tulevad ujuma rohkem kui paiksega, loksuvad kaluripaadid jne. Temperatuur langes 24kraadi peale ja veest valja ei tahtnud kuidagi tulla. Kaldale tulles oli randa tulev punasest kruusast tee hakanud merre voolama, moodustades korraliku vooluga oja ja merre suure olilaiku meenutava pruuni kujutise. Turistid olid peitu pugenud rannakohvikusse ja itsitasid, kui ennast katuse raastast tekkinud korraliku kraani all ennast pesime. Yks kohalik paljas vaikepoiss laevatas rahulikult mooda uut oja kookospahkleid merre. Kui need otsa said, yritas sama teha maasoleva baarireklaamiga (teate kyll, need kolmnurgad, mis tavaliselt resto ette tostetakse), aga kahjuks jai seekord suurema (ehk siis reklaami) joud peale.
Kahju, et kaamerat kaasas polnud.
Valdek
Ma teise old gaiga laksime veel mooda tyhja randa allavoolu jargmist elukohta luurama. nagu oo ja paev linnaplaaziga.
Tagasiteel saime pauguga vihma kaela.
Ootasime palmi all kuiva hooaja ara. Punased ja kovad teed olid aga muutunud punasteks ja libedateks 5 cm paksuse vedela pudruga kaetud teedeks. Lahe suusatamine oli.
Juurik jalle
Pets ja Valdek ilmutavad ka esimesi koduigatsuse marke. Nende tungival noudmisel toimus tanane ohtusook kohaliku saklase restoranis Bavaria, toiduks hapukapsas, bratvurst ja praekaertul sibulatega. Pidi olema eksootika. Minu kohu jaoks kyll vahemalt - esimest korda reisil hakkas koht valutama (Valdek: ja aromaatseid sysivesikuid eraldama) ning Valdek ka siin hetkel istub mu korval ja puuksutab.
Pidi olema paeva tippsyndmus (toit tahendab).
Kirjutas valdek2 08:18 Sildid Cambodia Tagged travelling_with_pets
Nõudlik teade kodumaalt Juurikule: tahan ka neid käevõrusid, mida Liisu ostab koguaeg!
autor roosa